Tihti teeme elu keeruliseks, et leida armsatele originaalne kingitus, millel oleks väärtus, mis oleks isiklik ja jääks meelde. Kingi saajana, pole enamusel meist vaja muud, kui kuulda head sõna ja tunnustust.
"Tere, mis Teil oli?" küsis koolimaja uksel seisev näomaskis naine, kui ühel "koroona-aegsel" hommikul oma lapse koolimajja sisenesin. Desinfitseerisin laste eeskujul ja naise juhtimisel oma käed. Jäin fuajees kohtumist õpetajaga ootama.
Lapsed astusid vaikides ühekaupa koolimajja. Mõned unised. Mõned reipad. Mõned hoolitsetud. Mõned sasised. Mõned viimasel minutil jooksjad. Üldiselt mornid. Vaikivad ja ninad maas.
Mind kõnetanud koolitöötaja "tervitas" uksel igat sisenevat last.
"Tere. Desinfitseeri käed." "Tere. Ära puudu! Desinfitseerija on puutevaba!" "Tere. Hoia vahet!" "Tere. Oota!" "Tere. Kus su õpilaspilet on?" "Tere. Tunnid kohe algavad." "Tere. Sa pead kodust varem välja tulema," lõikasid naise käsklused läbi fuajee.
Seisin trepimademel veerand tundi. Alguses olin naise kamandavast toonist nõutu. Seejärel arvasin, et ta koolitab lapsi tere ütlema. Kuid ainult paar võttis õppust ja vastas. Enamus vaikis, vaatas kõrvale või süvenes käte puhastamisesse. Kümne minuti möödudes olin rahutu ja kurb ega osanud oma tundeid sõnastada.
Kõndisin läbi halli hommiku kohaliku kohviku poole. Endiselt häiritud. Mõistmata, kuidas oma tundeid mõtteks kokku siduda.
"Kullake, kas ma teen sulle sooja piima ka kohvi kõrvale?" küsis kohvikupidaja nagu oleksime vanad sõbrad, kuigi seisin leti ees esimest korda.
"Muidugi on meil gluteenivaba kooki. See siin on eriti hea," selgitas ta koogiriiulit tutvustades, "sa ei pea siin ootama, mine istu, toon sulle lauda."
Võtsin istet. Püüdsin seedida koolist kaasa võetud tundeid. Taas ja taas rebis mind mõtetest välja teenindaja armas hääl, kes järgmist sisenejat "kullakeseks" kutsus. Tema "kullake" oli nii suur, soe ja vanaemalikult paitav, et äkitselt said mu koolist saadud tundmused kuju.
Mis oleks, kui teeks naistevahetust.
Kohvikupidaja kooli fuajeesse ja koolitöötaja kohvikusse. Koolimajja siseneja kuuleks päeva alustades "Tere. Pead kodust varem välja tulema," asemel hoopis, "tere hommikust, kullake". Ehk vaataksid lapsed sedasi meile isegi otsa ja teretaks!
Ja kohviku külalised? Kohvikukohustust meil ju ei ole. Küll leiavad uue koha!
Kui sind huvitab saateseeria mõistlikust õpetamisest ja õpiiha säilitamisest, siis soovitan vaadata silmi avavat sarja "Maalima kõige targem rahvas".
Lapsed astusid vaikides ühekaupa koolimajja. Mõned unised. Mõned reipad. Mõned hoolitsetud. Mõned sasised. Mõned viimasel minutil jooksjad. Üldiselt mornid. Vaikivad ja ninad maas.
Mind kõnetanud koolitöötaja "tervitas" uksel igat sisenevat last.
"Tere. Desinfitseeri käed." "Tere. Ära puudu! Desinfitseerija on puutevaba!" "Tere. Hoia vahet!" "Tere. Oota!" "Tere. Kus su õpilaspilet on?" "Tere. Tunnid kohe algavad." "Tere. Sa pead kodust varem välja tulema," lõikasid naise käsklused läbi fuajee.
Seisin trepimademel veerand tundi. Alguses olin naise kamandavast toonist nõutu. Seejärel arvasin, et ta koolitab lapsi tere ütlema. Kuid ainult paar võttis õppust ja vastas. Enamus vaikis, vaatas kõrvale või süvenes käte puhastamisesse. Kümne minuti möödudes olin rahutu ja kurb ega osanud oma tundeid sõnastada.
Kõndisin läbi halli hommiku kohaliku kohviku poole. Endiselt häiritud. Mõistmata, kuidas oma tundeid mõtteks kokku siduda.
"Kullake, kas ma teen sulle sooja piima ka kohvi kõrvale?" küsis kohvikupidaja nagu oleksime vanad sõbrad, kuigi seisin leti ees esimest korda.
"Muidugi on meil gluteenivaba kooki. See siin on eriti hea," selgitas ta koogiriiulit tutvustades, "sa ei pea siin ootama, mine istu, toon sulle lauda."
Võtsin istet. Püüdsin seedida koolist kaasa võetud tundeid. Taas ja taas rebis mind mõtetest välja teenindaja armas hääl, kes järgmist sisenejat "kullakeseks" kutsus. Tema "kullake" oli nii suur, soe ja vanaemalikult paitav, et äkitselt said mu koolist saadud tundmused kuju.
Mis oleks, kui teeks naistevahetust.
Kohvikupidaja kooli fuajeesse ja koolitöötaja kohvikusse. Koolimajja siseneja kuuleks päeva alustades "Tere. Pead kodust varem välja tulema," asemel hoopis, "tere hommikust, kullake". Ehk vaataksid lapsed sedasi meile isegi otsa ja teretaks!
Ja kohviku külalised? Kohvikukohustust meil ju ei ole. Küll leiavad uue koha!
Kui sind huvitab saateseeria mõistlikust õpetamisest ja õpiiha säilitamisest, siis soovitan vaadata silmi avavat sarja "Maalima kõige targem rahvas".
Hea sõna on originaalne kingitus. Ära jäta seda andmata. Võõrale tänaval sõnana. Omadele üleskirjutatuna paberil. Märkmik ja erinevad kaardid on hea kingiidee ja ootavad sind mu kingipoes.
Panin kirja ka lühiloo, "tutoriali", kuidas häid sõnu lihtsam anda on.
Panin kirja ka lühiloo, "tutoriali", kuidas häid sõnu lihtsam anda on.
Südame vaikesäte “Andmine”
Kuidas muuta südame vaikesätet (default mode) saamiselt andmisele? Selleks tee nii. Mine vasakul rinna juures oleva südamekujulise ikooni peale. Vali rippmenüüst sätted ja klikka nupul süda. Ava vahekaart südame-suvandid (options). Tühjenda ruut saamine, vali ruut andmine. Klõpsa nuppu OK. Sellega on vaikesäte muudetud. Lihtne!
Värskenda lehte. Nüüd näed maailma hoopis teistmoodi. Isegi kui sul pole raha, aega või energiat, suudad alati midagi anda, näiteks häid sõnu.
Kommentaarid